Mooste mõis

Mooste mõisa peahoone

Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Mooste alevikku Põlva maakonna Põlva vallas.

Ajalugu

Mooste mõis kujunes välja 16. sajandi lõpus, mil Poola kuningas Stefan Batory läänistas selle piirkonna Võnnu maakohtunikule Wilhelm Sturtzile. 1625. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa ooberst Joachim Nicolaus von Gürstenbergile. Rootsi riigi maade restitutsiooni käigus tagastati mõis 1680. aastal arvatavasti tagasi kuningakojale, 1660. aastal läänistati Numersitele, ning 1717. aastal kinkis Vene keiser Peeter I Mooste mõisa krahv Pavel Jagužinskile.

Aastatel 1741–1810 olid mõisa valdajad krahv Ernst Münnichi järglased, 1810. aastal läks see Nolckenite perekonna valdusse. Nolckenite ajal oli tegemist konservatiivse mõisaga, mille omanik resideeris Kuramaal ning arendustegevust ei toimunud seni, kuni 20. sajandi alguses läks mõis kohapeal elava Eduard Georg von Nolckeni (1875−1941) kätte. Mõisa pindala oli 15 755 vakamaad ehk umbes 5849 ha. Lõuna-Eesti oludes olid 5000 – 10 000 ha mõisad juba suured.

1919. aasta Eesti Vabariigi maareformi käigus mõisaansambel riigistati ning sinna rajati Põllutööministeeriumile allunud riigimõis, mis tegeles teravilja- ja kartulikasvatusega, kultuurheinamaade rajamisega ning muu põllumajandusliku arendustegevusega. Riigimõisa perioodil Eesti Vabariigi ajal tegeldi mõisas punase tõukarja aretusega, Šveitsi juustu tootmisega ning valge inglise sea tõulavaga.

1941. aastal moodustati nõukogude okupatsiooni all olevast mõisast sovhoos, Saksa okupatsiooni ajal toimis see ikka riigimõisana ning 1945. aastal taastati sovhoos, mille põhitegevusalaks oli tõuloomakasvatus.

1994. aastal müüdi mõis Soome ärimeestele ning hooned jäid lagunema. 2000. aastate alguses ostis Mooste vald selle tagasi ning alustas renoveerimist, et rajada sinna kultuurikompleks.

Mõisaansambel

Mooste mõisa viinavabrik

Mooste mõisa kogu ansambel on üks Eesti kõige terviklikumalt säilinud mõisaansambleid. Selle väljaehitus toimus 20. sajandi algul, mil Eduard von Nolckenist sai mõisa omanik. 1903. aastal alustatud ehitustööde käigus valmisid maakivist ja tellistest laotud hooned, mis on krohvimata ning puhta vuugiga. Nende hulka kuuluvad härrastemaja, valitsejamaja, tallid, laudad, sepikoda, puutöökoda, moonakatemaja, ait, kuivati, meierei, tööriistakuur, viinakelder, viinavabrik ja muud abihooned. Kogu ansamblit piirab mitmesaja meetri pikkune kivist müür, mille juurde kuulub kaarduv kõrge parpeti ja kivist vaasidega kujundatud sissesõiduvärav. Kivimüüri nurgas on säilinud ka kellatorn ühes karjakellaga.

Viinavabrik

Viinavabrik on ehitatud 1909. aastal ning selle autor on nagu peahoonelgi August Reinberg. See on kahe- ja kolmekorruseline telliskivihoone, millel on kaunistuseks puitkarniisid ning friisid, mis on värvitud nii, et meenutavad tellist.

Valitsejamaja

Valitsejamaja on vanem kui härrastemaja ning viinavabrik. See ehitati ühes sõidutalli-tõllakuuri ja aidaga 19. sajandi II poolel. Valitsejamaja on ühekorruseline ja krohvitud maakivist hoone, mida katab S-kivi viilkatus. Hoone küljed on liigendatud eenduvate keskrisaliitidega. On kahtlustatud, et enne uue härrastemaja valmimist võis mõisahärra kasutada valitsejamaja oma residentsina, kuid Olev Suuder peab seda vähetõenäoliseks, arvestades valitsejamaja lähedust teistele majandushoonetele.

Park

Mooste mõisa juurde kuulub suur vabakujuline kohati sümmeetriliste elementidega park. Pargi põhiosa asub peahoonest edelas, olles küljekuti Mooste järve ja sissesõidualleega. Mõisa haljastus ulatus järve (pindala 10,4 ha) vastaskaldale, kus asus metsapark. Pargi põhiosa moodustab peahoone külgrõduga joonduva peaväljaku, mille iga külg on kujundatud eri puuliikidega (nt nulg, kuusk, seedermänd, tamm, pärn). Pargi juurde kuulusid ka õunapuuaed, ehistiigid ja hekid. Peahoone tagaväljakule viidi suvel talveaiast palmipuud.

• 
  Viinavabrik
• 
  Viinakelder-elamu
• 
  Valitsejamaja
• 
  Puutöökoda
• 
  Auruveski
• 
  Tall
• 
  Laut
• 
  Tall-tõllakuur
• 
  Tööriistakuur
• 
  Meierei
• 
  Peavärav
• 
  Park

Peahoone

Peahoone tagumine külg

Riia arhitekti August Reinbergi projekti järgi ehitati 1909. aastal Mooste mõisasse uusrenessanslik härrastemaja ja viinavabrik. August Reinberg oli ka Riia 2. linnateatri, Läti Riigipanga, Tallinna Aadli krediidipanga ja Taheva mõisa hoone arhitekt.

Historitsistlik Mooste mõisa peahoone esindab 19. sajandil levinud renessansihõngulist prantsuse lossistiili. Mooste peahoone on eesti mõisaarhitektuuris väärtuslik teiste analoogsete mõisate puudumine tõttu. Põhiplaanilt on peahoone H-tähe kujuline, kõrge keldrikorruse ja kahe täiskorrusega, kusjuures keskosa on ühekorruseline.

Peahoone külgvaade

Hoonele on omased lõikuvad katuseviilud ja rohked uukaknad, mille avasid kaunistavad dekoratiivsed tellisraamistused. Seitse toekat sädemepüüdjaga korstent muudavad hoone silueti paraadlikuks. Tähelepanu tõmbab kõrge ja rohkete liigendustega kiltkivikatusele. Lisaks kaunistavad hoonet rohked simsid, punased vahekarniisid ja edelaküljel paiknev suur palkon. Hoone liigendatus ja katuse dünaamika jätavad juugendliku üldmulje. Tagasihoidlik peafassaad, mis asub hoone kaguosas, ei erine suuresti teistest hoone fassaadidest. Peasissekäik viib esinduslikku, läbi kahe korruse ulatuvasse, võlvlae ja rõdudega kujundatud vestibüüli. Mooste mõis on üldjoones säilitanud oma esialgse ilme. Vabadussõja ajal said kannatada vaid aknaklaasid, tapeedid, mööbliesemed, valgusseadmed ja lauanõud.

Sisekujundus

Mooste mõisa sisekujundus on inspiratsiooni saanud nii juugendist kui ka uusklassitsismist. Hoone peatrepikoda, mis on ehitatud pärast põhikorpust, viib efektsesse fuajeesse. Lisaks fuajeele on esimesel korrusel veel väiksemaid ja suuremaid nelinurkseid kõrvalruume. Nii esimese kui ka teise korruse ruumid on tagasihoidliku viimistlusega. Märkimisväärne on Inglise tuba – kunagine söögisaal, mida piirab tahveldatud puitpaneel. Paneeli taga peituvad seinakapid ja vaheuks. Esimese korruse puidust keerdtrepp viib teisel korrusel asuvasse keskkoridori, kust pääseb fuajee rõdule ning peatreppi mööda alla fuajeesse.

Läbi kahe korruse ulatuvast võlvialusest viib trepp teisele korrusele. Teisel korrusel asuvad kõrvalruumid ning saal. Uusklassitsistliku saali seinapinda liigendavad pilastrid ja vahekarniisid, kasutatud on puitpaneeli. Peegelvõlvlakke lõikuvad seina äärtes kaarjad süvendid. Hammaslõike motiiviga laekarniis seostub uusklassitsismiga. Juugendstiilis teise korruse rõdud on kooskõlas esimese korruse puitpaneeliga. Saalis asub põrandast laeni ulatuv neljakandiline ahi, mis on ehitatud glasuurimata potikividest. Algselt rohelise ahju esiküljel on eenduv segmentkaar. Ahju keskosa reljeefil on stseen kreeka-rooma mütoloogiast.

Tänapäeval

1920. aastast on Mooste mõisa peahoones asunud Mooste Põhikool, mis tegutseb tänapäeval Mooste Mõisakooli nime all. Mõisa peahoone renoveeriti 2001.–2005. aastal.

Mõisaansamblis tegutseb tänapäeval mitu kultuuriasutust, linakojas külalistemaja, karjalaudas Folgikoda ja Villakoda, kus tegeletakse vastavalt pärimusmuusika kontsertidega ning käsitöö valmistamise ja müügiga. Endises tallihoones on Savikoda ja puutöökoda, Viinavabrikus on hotell ja restoran. Mõisa meiereis on tervisekeskus ja veskis Mooste Veskiteater.

Mõisas tegutses 2012.–2023. aastal Mooste rahvamuusikakool Krista Sildoja ja Raivo Sildoja eestvedamisel.

Alates 1999. aastast toimub igal suvel folgikojas muusikafestival Mooste Elohelü.

Mooste mõisa piirdemüürid väravate ja kellatorniga

Vaata ka

• Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus
• Mooste Mõisakool
• Mooste Rahvamuusikakool

Välislingid

• Mooste mõisa koduleht
• Mooste mõis Eesti mõisaportaalis